Möödunud aastal ülimenukaks osutunud kohaliku kauba turg Tallinnas, Rotermannis, tuleb taas ning asub tegutsema alates maist.
Sellega seoses on avatud registreerumine turule. Rotermanni toiduturul müüdav kaup on kodumaine, pärit erinevatest taludest ja tootmisüksustest üle Eesti. Hooaja arenedes on soov pakkuda erinevat puu- ja köögivilja, samuti liha- ja kalatooted, pagari- ja piimatooteid. Toiduturg saab olema avatud 5 päeva nädalas, kolmapäevast pühapäevani.
Igal pühapäeval on käsitöö- ja disainiturg. Põhimõte on sama, mis toiduturugi puhul – kaup peab olema Eesti päritolu ja eestipärane.
Lisaküsimusi saate esitada maili teel andre.poopuu@rotermann.com
Vaata ka: Rotermanni turg HEA lehel
Miks eelistada kodumaist toitu? Lihtne – loodus varustab alati iseennast kõige vajalikuga ning meie, kui looduse osa, saame sellest oma. Ning meie, kui eestlased, saame alati parima just Eestist (ja lähiümbruskonnast). Piirkond toidab oma populatsiooni. Oma piirkonna toit on alati kõige kasulikum kuna sisaldab just neid vajalikke aineid, mida on organismil tarvis arenguks – vajadus just nende ainete ja just sellise koguse/koosluse järgi on välja kujunenud läbi aastasadade ning ka vastavalt suunanud geneetikat.
Meie ökoloogiline jalajälg
Teine oluline põhjus, miks just tarbida piirkondlikku toitu, on ökoloogilise jalajälje vähendamine. Keskkonnale on märksa kasulikum, kui sööme naabri kurki-tomatit, kui et laseme neidsamu vilju teiselt poolt Euroopat laevade-lennukite-veokitega kohale vedada. Mida väiksem on meie ökoloogiline jalajälg, seda vähem saastub loodus ning seda puhtam on ka toit, mida ta meile annab. Kõik siin ilmas on omavahel seoses. Ökoloogilise jalajälje all peetakse silmas iga üksiku indiviidi vahetut mõju keskkonnale, näiteks palju ta kasutab transporti (heitgaasid, transpordivahendi valmistamiseks kulunud energia), kus valmistatakse tema toit, riided, akessuaarid, ka töövahendid jne. palju nende valmistamiseks kulub energiat, palju inimene aasta jooksul otseselt või kaudselt mõjutab elusloodust. Ilmselgelt on see jalajälg väiksem, kui tarvitada toiduks vilju, mis kasvavad võimalikult ligidal.
Tugev tohalik turg kui jätkusuutliku riigi tunnus
Ka majandus on tähtis näitaja kodumaise toidu tarbimisel – mida enam me tarbime eestimaist kaupa, seda enam arendame sellega kohalikku põllumajandust, seda enam panustame kohaliku toodangu arengusse ja jätkusuutlikusse. Riik, kui inimeste kooslus, keda ühendab ühine huvi oma käekäigu vastu mingis kindlas piirkonnas, peaks olema piisavalt võimekas, et toita ära kogu oma populatsioon. Meie loodus annab selleks igakülgse võimaluse ning seda võimalust peab ära kasutama. Eesti rahvastik ei ole õnneks ka niivõrd suur, et meie põllud ja meie metsad meid ära ei toidaks. Kõige selle juures tuleks kindlasti eelistada ehedat ja looduslikku toitu, loobuda täielikult GMO toodetest ning nende tuletistest. Miks? Esiteks filosoofilisem külg – kõik, mis ei kasva looduses, ei ole looduslik ning pole mõeldud mingi kindla piirkonna populatsiooni toitmiseks ning teiseks tervisliku külje pealt – GMO uuringud on poolikud ning teadlased ei ole veel jõudnud jälgida GM toodete pikaajalisi toimeid ning muteerunud toidu mõju elusorganismidele.
Elagem looduslikus rütmis!
Loodus meie ümber on elav ning hingab aastaaegade rütmis. Viljad, mida ta pakub, on samuti seotud tema hingamisega, seega peaksime ka meie arvestama mingil määral looduslike aastaaegade vahetumistega. Me ei saa eeldada, et peaksime sööma värsket kõrvitsat aasta läbi, või mugima tomateid-kurke südatalvel. Taliõunad, talvekartul sahvrisse ning kevadel, mil tärkab uus elu, saame hakata ka varajasi vilju korjama. Õnneks on meie esivanemad andnud meile oskused ja teadmised erinevate viljade konserveerimise, säilitamise ning marineerimise kohta. Kõiki neid rakendades avastame, et meil ei ole tarvis neid toiduaineid, mis on rikastatud konservantide ja säilitusainetega, neid jahukäkke, mida püüdlikult saiadeks nimetatakse ja mis säilivad terve aasta pehmetena. Meil ei ole tarvis osta poola õunu lihtsalt seepärast, et nende kilohind üliodav on, olgugi, et need õunad ei mädane kunagi sest enne meie juurde jõudmist leotatakse neid tunde säilitusaine vedelikus.
Kõige selle eelneva kokkuvõtteks võiks öelda – eelista eestimaist, sest siinset toodangut saad sa kontrollida, siinne vili on looduslikult meile kõige kasulikum ning kohalikku toitu süües me ei saasta loodust. Häid maitseelamusi!
Pilt on pärit www.agri.ee lehelt
Lisalugemist: toidu energeetikast, gmo vaba eesti
Elavtoit.com on kindlasti üks projekt, mis on viimasel ajal päris palju laineid löönud. Lisaks intervjuule Tartu Postimehes ning usutlusele raadios Ring FM, otsustas ka HEA ühendust võtta Elavtoit.com asutajaga Argo Vilbergiga ning küsida paar küsimust.
Elavtoit.com paneb oma lehel suurt rõhku oma filosoofia tutvustamisele. Kuidas seletaksid toidu “energeetikat” inimesele, kelle jaoks sellist asja ei eksisteeri, kuidas paneksid nemad huvituma kodumaisest kaubast?
Energeetika eksisteerib kõigi jaoks. Üks tuntumaid energiaid, mida kõik on kogenud, on armastus. Kes ei tahaks siis armastada ja olla armastatud? Toidus sisalduva sobiva energiabuketi tunneb inimene ära selle järgi, kas tal on selle toidu söömiseks isu.
Isuga on ühed kummalised lood, sest vastavalt sellele, milline on teie hetkeseis teie psüühikamaailmas, vastavalt sellele on määratud teie isu. Kui inimesel on näiteks kaklemise isu, siis on tal isu vürtsiste toitude järele. Kui inimesel on depressioon ehk puudub elamise isu, siis pole talle ükski toit isuäratav.
Parim maitsemääraja oleks see, kui maitsta loodussaadusi ehedalt ilma lisaaineteta (sool, suhkur, vürtsid, kõikvõimalikud E-ained), mis peidavad toidu esialgse maitse ära. Maitse on see, mis ütleb, kas selle toidu koondenergia teile sobib või mitte.
Kodumaine toit on selles suhtes paremini vastuvõetav, et selle energeetika järgib kohalikku kultuuriruumi ja kohalikku psüühikamaalima. Kehal pole vaja vaeva näha toidust selliste välismaiste energiabukettide eemaldamisega, mis on tema jaoks võõrad/vaenulikud.
Kui inimene tunneb peale toidu söömist väsimust, siis on see märk sellest, et ta keha suunas oma jõuvarud toidus olevate mürkide neutraliseerimiseks. See on parim toidu kvaliteedi testimise moodus.
Kuidas sündis üldse idee luua säärane rakendus? Idee on ju suisa geniaalne, ent samas täiesti lihtne – luua interaktiivne kaart, kus oleks märgitud erinevate toodete müüjad.
Küsisin enda käest, kas mul on eesti rahvale anda midagi sellist, mida saaksid kõik fännata. Ja siis see idee tuligi.
Kuidas tundub, kas kohalikust toodangust huvituvaid inimesi tuleb üha juurde, või on see osa eestlastest pigem kindel kontingent nn ökoinimesi? Pean silmas just tarbijaid, mitte pakkujaid.
Mida rohkem inimesi avastab, et paljud terviseprobleemid on seotud sellega, mida nad söövad, seda „kuumemaks” muutub kohalik toidulava. Head (loe tervislikku) toitu tahavad kõik.
Lähtudes sinu lehe poolt loodud filosoofiast – kas süüa välismaist kaupa on kahjulik või mitte?
Arvan, et välismaise toidu võiks kuulutada teiseseks ja kohaliku toidu esmaseks. Me ei saa ega tohi eirata väljast sissetulevat energiat – muidu paneme oma arengu seisma. Küll aga peame kontrollima seda, et välismaailm meid alla ei neelaks.
Millised on tulevikuplaanid? Kuhu tahab elavtoit.com jõuda näiteks kahe aasta pärast? Millisena näed siis meie kohaliku toidu turgu?
Usun, et see sait saab populaarseks. Minu jaoks on põnev see, et varem või hiljem avastab ametnik, et poest ostetud toidul pole seda väärtust mis maalt otse hangitud toidul. Mis näoga ta läheb taluniku juurde toitu hankima, kui ta eelnevalt seda sama talunikku on aastaid kõikvõimalike seadustega ruineerinud…
Seotud postitused: Elavtoit HEA lehel
Vaata ka: Elavtoit.com koduleht
Head Eesti Asjad on nüüdseks jõudnud ka Facebooki. Reklaami sai tehtud küll varemgi, ent nüüd on Facebooki viited ka meie kodulehel olemas.
Facebook on iga päevaga üha suurenev suhtluskeskkond, kus praegustel andmetel on oma konto loonud juba üle 140 000 eestlase. Head Eesti Asjad edastab Facebooki fännilehel tähtsamaid uudiseid ning suhtleb sealse keskkonna kasutajatega otse ja vahetult.
Hetke seisuga on HEA fänniks hakanud juba 103 inimest. Hakka ka sina! HEA fännilehele pääsed siit.
Harjumaal, Saku lähedal Kajamaal asub Esko talu, mis on tuntud oma värske piima ning erinevate piimatoodete poolest. Esko talust on võimalik osta erinevaid juustusorte, kohupiima, maitsestamata jogurtit. Loomulikult ka värsket piima, mida annavad talu laudas 40 lüpsilehma. Neile lisaks on talus olemas ka paarkümmend lihaveist. Juustu valmistatakse talu juurde ehitatud juustukojas kohapeal, kõige tuntum juustusort “Saku juust” on Eestis ainuke toorpiimast valmistatud juust (s.t. pastöriseerimata piimast).
Talu omanik Vello Eensalu kasvatab oma loomadele ise sööda ning turustab kogu valmistatava toidukraami, samuti on võimalik kogu toodangut osta kohapeal. Loe edasi…
Tervitus.ee on ostukoht, kus aukohal on Eestimaised talutooted ja ökokaubad. Tervis on läbivaks kriteeriumiks kogu tootevalikul.
E-poest võib leida näiteks teraviljatooteid, kala, piimatooteid, meesaaduseid ning puu- ja köögivilju. Samuti on välja toodud erinevad koostööpartnerid, kelle tooteid müüakse. Loetelust võib leida näiteks Esko talu, Saidafarm ning Pajumäe talu ja paljud teised kodumaised tervisliku- ja mahetoodangu pakkujad.
Veebilehel saad aega ning keskkonda säästes mugavalt valida head-paremat ning Tallinna lähistel elades või töötades kauba kohale tellida. Mitteriknevat kaupa saab tellida pea kõikjale Eestis – kaup saadetakse sinu poolt valitud SmartPosti pakiautomaati, mis asetsevad 30-s kaubanduskeskuses üle Eesti.
Lubatakse iganädalaselt täienevat kaubavalikut ning häid hindu. Esmatellimuse puhul tuuakse kaup kätte ilma saatekuludeta.
Lisaks maitsvale ja tervislikule toidulauale, mis tõstab iga pere elukvaliteeti, toetavad sisseostud ka kohalikke väiketootjaid ja talumajapidamisi. Et meil kõigil oleks parem homne.
NB! Tootevalikus tasub hoida silmad valla, kuna sinna on sekka sattunud ka välismaiseid kaubamärke või välismaisest toormest tehtud toitu. Tervitus.ee sõnutsi seetõttu, et rikastada tervislikult toituvate inimeste toidulauda veelgi. Samuti leiab HEA, et tervisliku ja kodumaise toidu juures pole tarvis kasutada mitte mingeid toidulisandeid.
Kasulikud andmed:
Tervitus.ee ettevõtmise tutvustus
E-pood ja poe kasutajaks registreerimine
Suurrätt tuli talunaiste rõivastusse 19. sajandi teisel poolel ning oli algselt kasutuses Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Suurrätt on ruudukujuline narmasääristusega villane rätik, mida kanti kolmnurkselt kokkumurtuna üle õlgade. Iseloomulikuks sellele on ruutmuster, toimne tehnika ja tumedad toonid. DVD-l tutvustatakse suurrätte Sillaotsa talumuuseumi kogudest. Käesolevalt plaadilt leiad kasutuses olnud siduseid, õpetused lõime käärimiseks, rakendamiseks, kudumiseks ja narmaste valmistamiseks. Saadud oskustega võid kududa erinevate suurusega villaseid salle, pleede või voodikatteid.
Mida tervislikumat toitu me sööme, seda nooruslikumad ja elusamad ka oleme. See sait pakub võimaluse talunike ja tarbijate sõbralike tasakaalus olevate otsesidemete loomiseks. Teil on nüüd võimalus toidu koju toimetamiseks nii, et see säilitaks oma eheda, elava väärtuse. Sööja vajab usaldust, et toit, mida ta sööb, oleks täisväärtuslik ja vajadusel alati olemas. Talunik vajab usaldust, et toit, mida ta toodab, saaks alati õigeaegselt realiseeritud ja jõuaks nendeni, kes seda vajavad. Nii tarbija kui tootja on huvitatud sellest, et toit oleks õige hinnaga. See on otsesuhtlemine ilma vahendajateta.
1. Taluniku asukoha vaatamine Google MAP kaardi abil.
2. Kaardi pealt toote otsing. Näidatakse leitud toiduaine müijaid kaardil.
3. Taluniku jooksev laoseis on kõigile näha.
4. Kui ei leidnud toodet mida vaja, siis on võimalik sisetada ostusoov.
5. Google kaardi marsruutimise, raadiuse kaudu otsingu võimalused.
6. Satelliidipildi kui ka kaardina vaate võimalus.
7. 3 õppevideot saidist. 8. Aastamaks 100kr, esimesed 3 kuud tasuta.
Elavtoit.com filosoofia: http://www.elavtoit.com/filosoofia
Tundub, et leivategemine on viimasel ajal väga populaarseks muutunud, millest on muidugi vaid väga hea meel.
HEA kutsub kõiki jõululeiva õpituppa! Soe ja lõhnav leib on iga jõululaua uhkuseks ja oodatud kink ka sõpradele. Peale õpitoa läbimist saab sinust leivameister. Muu hulgas saavad selgeks leivateo erinevad etapid, saad oma käega proovida, katsetada, sõtkuda, saad osa leivatarkusest ning tead seetõttu, millised leivad millist väge endas kannavad, kaasa võid võtta ka juuretise ning rukkilinnase jahu, mida kohapeal jagatakse.
Vaata lisa www.leivategu.ee või registreeru kohe e-posti teel ilvi@matkaeestis.ee
Võid ka helistada 53034191
Esimesed julged väike-ettevõtjad on juba oma soovidest, häid kodumulla ande kaasmaalastega jagada, teada andnud ning nende pakutav koos kontaktandmetega on siin nimekirjas lühidalt ära toodud:
Urmas Volmer kasvatab mahedalt astelpaju ning müüb seda külmutatult Viljandis või Viljandi lähistel kojutoomisega.
Lisaks võimalik tellida ka mahla ja püreed.
Kontakt: 5063362
Veikko Martin kasvatab mahedaid kultuurmustikaid Hiiumaal. Augustis-septembris värsked marjad, muul ajal külmutatult.
Kontakt: veikkomartin@hot.ee
Urmas Hiienurm Pärnumaalt tegeleb lihaveiste kasvatamisega ning tegeleb ka puutööga (mööbel, uksed-aknad jne.). Ka astelpajumarjade kohta võib küsida.
Kontakt: urmashiienurm@gmail.com
Ly Kaasik Tartumaalt küpsetab kodus rukkileiba igasugu huvitavate lisanditega, speltajahust küpsetisi ning teeb ravimtaimedest teesegusid. Ühtlasi kutsub sügiseti inimesi appi sügisande korjama (õunad, mustrõigas, pastinaak, apteegitill jne).
Kontakt: lykaasik@gmail.com
Maria alustas ravim- ja maitsetaimede kasvatamisega. Teeb ta seda Harjumaal Kose lähedal. Uurige lähemalt, kuidas on lood toodanguga!
Kontakt: mariakilp@hot.ee
Aivar Jõgi Saaremaalt kasvatab mahelambaid rannakarjamaal. Enamus lihast realiseerib sügiseti Lihameistrile, on võimalik ka uurida muid võimalusi.
Kontakt: 5038355
Piret Metsatu talust otsib ostjaid mahedale suvinisule. Kasvatab ta seda Otepää lähedal.
Kontakt: 55690283 piret@metsatu.ee